Ei julgenud vastu vaielda ja kui reisiseltskond kaks nädalat hiljem tagasi jõudis, pajatati vitaalsest vanahärrast legende.

Keila gümnaasiumi raamatukogu juhataja, kes hiljuti 65-ndat sünnipäeva tähistas, nimetas parimaks sünnipäevakingiks võimalust suvel Ungarisse reisida, sest ülejäänud Euroopa riigid olevat tal juba läbi käidud. Üsna hiljuti viis juhus mind kokku eluaegse lasteaednikuga, kes keset külma Eestimaa kevadet säras puhanult ja päevitunult.

Teadsin, et kasvataja Helle on kogu elu olnud väga kokkuhoidlik ja hirmus arg, nii et Tallinnast Tartussegi sõit oli tema jaoks tükk tõsist ettevõtmist. Tegin oma arust nalja, kui küsisin, milliselt lõunamaa saarelt siis tema tuli. Aga võta näpust: eelmise aasta detsembris 69-aastaseks saanud proua teatas suure enesestmõistetavusega, et tema jõudis tagasi Madeiralt.

Päris üksinda tundmatule saarele

Madeira reisi sissejuhatuseks olevat olnud eelmisel sügiselt tehtud reis Maltale, kust soovijaid laevaga üheks päevaks veel ka Sitsiiliasse viidi. Hellel sai see reis teoks tänu tütarde pealekäimisel. Tegu oli Tallinna lennujaama reisiterminalist alanud turismimatkaga, kus kogu seltskond oli eestikeelne ning giididki kodust kaasas. Mingit äraeksimise ega mahajäämise muret polnud ning näha sai oi, kui palju.

Pärast seda oli Helle reisihirm kui käega pühitud ning nüüd juba kogemustega reisisellil tekkis tahtmine end ka keerulisemas situatsioonis proovile panna.

Kui reisiraha koos oli, sai tütar käsu internetist mõni põnev reis välja otsida. Hellele meeldis võimalus minna Maderiale. See on üks Tjäreborgi matkabüroo poolt pakutavatest marsruutidest. Eestis vahendab Madeira reise OÜ Reisimaja.

Madeirale lend algas Helsingi Vantaa lennuväljalt, kuhu Helle pidi omal käel jõudma ja seal selgus, et meie lasteaiakasvataja oli ainus eestlane Soome reisiseltkonna seas. Ka giid oli soomekeelne.

Mida üks vanemaealine daam või härra peaks reisi ette valmistades silmas pidama?

Kindlasti peaks teadma, millises keeles reisi sihtpunktis suheldakse ning õppima ära kasvõi paarkümmend sõna, et kohalike suhtes lugupidav olla. Arvestada võib sellega, inglise keel sobib turismikeeleks peaaegu igas riigis ja seepärast võiks väikese ingliskeelse vestlussõnastiku kindlasti reisikotti panna.

Rahavahetamine tuleks ära teha juba Eestis, nii tuleb see odavam. Madeiral kehtib Portugali eskuudo. Et kohapealsed hinnad saabujat tummaks ei lööks, tasuks teada ka krooni ja eskuudo kurssi - praegu võrdus 8 krooni 100 eskuudoga.

Pileteid vormistades tuleb kindlasti oma vanusest juttu teha, sest mõnes asjas on vanemaealistele ette nähtud soodustusi, teises jälle tuleb tavakohasest rohkem maksta. Näiteks elukindlustus on vanematel kallim kui noortel, Helsingisse sõidu laevapiletid aga on jällegi odavamad. Kui Helsingi sadamast lennuväljale sõita, tasub taksojuhiga tasu osas kokku leppida, sest nii võib mõnikümmend marka kokku hoida.

Milliseid reisivihjeid võiks Madeirale sõitjatele anda?

Autot ega motorollerit ei tasu rentida, sest Madeira teed kulgevad mööda mäekülgi ja need on väga käänulised. Parimal juhul näeb enda ette vaid paarkümmend meetrit, muidu sõidad nagu kotis. Kui aga siiski auto kasuks otsustatakse, siis tuleks lõplikus rendihinnas kokku leppida. Autorendihinnad algavad 500 kroonist ööpäevas.

Tee ääres hääletada pole mõtet, sest pöidlaküüdist ei teata Madeiral midagi.

Ookeani võib ujuma minna vaid selleks ettenähtud kohtades, sest laine on suur ja rannaäär täis mitmesuguseid mereelukaid ja merekarpe, mis võivad jalgu lõhkuda.

Kvaliteetne portvein maksab 1000 eskuudot, see on 80 Eesti krooni, lauavein on kolm korda odavam. Oma silme all värsketest apelsinidest pressitud klaasitäis mahla maksab 28 krooni, kusjuures sama raha eest võib osta tosin kallaõit.

Kohalik rahvusjook on tuliveest, meest ja sidrunimahlast segatud poncha.

Rahvustoiduks on süvamerekala espada, mida valmistatakse sajal erineval moel ja loorberivartel küpsetatud loomaliha espetada. Praadide hinnad algavad 2000 eskuudost (160 krooni).

Restoranides on kombeks anda jootraha, mille suurus on 10% arve summast.

Funchali vanalinn meelitab kohale hulgaliselt turiste.

Kas Madeira vääris reisile kulutatud raha?

Helle kinnitas, et tema jäi reisiga küll väga rahule.

Hotellituba jagas ta ühe soomlannaga. Väljas oli palju päikest ning iga päev tõi õhusooja juurde. Kui veebruari lõpus oli temperatuur vilus 21 kraadi, siis nädal hiljem oli see juba 25 kraadi. Mereveega täidetud basseinis oli veesoojus 17 kraadi. Lõunamaalsed pidasid seda küll jahedaks, ent põhjarahvad sulistasid vees terviseks. Basseinis käimiseks tasub osta basseinipilet, mis pensioniealistele on noortega võrreldes tunduvalt odavam.

Kindlasti tuleks kaasa teha bussireis ümber kogu saare. Arvestama peab, et 114 kilomeetri pikkuse reisi tarvis tuleb varuda terve päev. Põhjus on saare mägiteedes, kus maksimaalseks kiiruseks on vaid on 40 km/h.

Mis eriliselt meelde jäi?

Atlandi ookeanis asuvat Madeira saart, mis asub Portugalist tuhande ja Marokost viiesaja kilomeetri kaugusel, on nimetatud küll paradiisi, küll lillede saareks. Saare valitsus taotleb Madeirale maailma kõige ilusama saare nime. Kõrge nimetuse saamiseks pingutatakse kõvasti. Saare valged majakesed on eranditult punaste katustega. Niisugune on valitsuse käsk, sest Madeira peab olema atraktiivne nii lennuki- kui autoaknast vaadates.

Maapeal kõndides märkavad turistid otsekohe, et lisaks looduslikule lilleparaadile on olemas veel ka madeiralaste endi potilillendus. Iga maja õues on sadu lillepotte. Looduses kasvavad paradiisilinnulilled, kallad, orhideed ja jõulutähed on hiiglaslike mõõtmetega ning selles ürgses lillemeres tunneb inimene ennast nagu botaanikaaias. Madeiral kasvab üle 700 taimeliigi, kusjuures mustika-, pohla- ja kanarbikupõõsad on põhjamaalase silmis üsna puukõrgused.

Püstloodse kaljuseina sees looklevat teed mööda vuravad autod läbivad tee peal mitmeid looduslikke "autopesulaid".

Mägijõe alt läbi sõites pesevad nutikad autoomanikud auto puhtaks

Mine võta kinni, kas autopesemise jutt vastab tõele või mitte, aga nii vähemalt räägitakse ja teoreetiline võimalus selleks on saare põhjarannikul olemas. Maaliline põhjarannik kujutab endast püstloodis merre langevat kaljuseina, mille külge mööda roomab kitsas autotee. Mägedest allatuiskavad kosed piserdavad vett ka teedele ja seal sõitvatele autodele.

Umbes poolt saarest läbib kiirtee, millele jääb Euroopa üks kõrgemaid sildu.

Kõrguste nautijatele võib soovitada retke pealepoole pilvi, sest maailma ühel kõrgemal rannakaljul, 590 meetri kõrgusel Gabo Giraol, võib nautida nii pilves seismist või nautida oru põhjast alguse saanud vikerkaart ning sügaval orus asuvaid tikutopsimajakesi.

Madeira pealinna Funchali vanalinn pärineb 17. sajandist, uuem linnaosa aga kerkib tänapäevalgi. Omaette vaatamisväärsuseks on lõbusõite sooritav purjekas, mis on täpne koopia laevast, millega Kolumbus avastas Ameerika.

Funchali suurimad vaatamisväärsused on tema pargid ja mälestusmärgid, kirikud ja katedraalid.

Elamuste otsijatele võib soovitada jalgsiretki mägedes mööda muistseid veekanaleid ehk levadasid. Madeira on ainus koht maailmas, kus veekanalite süsteem on täiuslikult säilinud ja tänaseni kasutatav. Enam kui 2000 kilomeetri pikkune levadade võrk rajati ammustel aegadel saare lõunaranniku viljakate muldade niisutamiseks.

736 ruutkilomeetrise pindalaga vulkaanilise tekkega Madeira on vaieldamatult Atlandi ookeani imeteldav pärl ning saarlaste külalislahkust jätkub kõigile - nii noortele kui vanadele.

Muinasjutulised reisid nõuavad ennekõike barjääride murdmist iseendas. Helle sai neist üle. Praegu kavandab ta suveks paarinädalast laeva- ja bussireisi Euroopa pealinnadesse.

AIMI PAALANDI