Järgnevalt jutustab Ants Allik oma reisimuljeid.

Eellugu ja taust

Teadsin sellest maast üht-teist, sest olin seal käinud, NL turistina ja üsna lühikest aega, vaid neli päeva. Teadagi see tolleaegne reisimine - turistil oli ju kolm põhilist muret: kuidas midagi maha müüa, et ametlikule 12 dollarile natuke juurde saada; kuidas raha võimalikult soodsalt kulutada, et igale kodusele midagi tuua; kuidas vene tollist pärast läbi tulla nii, et poleks vaja selgitada, kuskohast ostudeks raha saadi. Kuid Sri Lanka andis tollal sellise elamuse, et tahtsin sinna tagasi minna. Suhteliselt eksootiline maa ning minu meelest oma loodusega on Sri Lanka ületamatu kõigi eksootiliste maade seas. Nüüd läksin õnneks pikemaks ajaks.

Budistlike usupühade aegu on pidurõivais kogu maa.

Sri Lanka on budistlik maa. Kui ma peaksin usklikuks hakkama, siis valiksin kindlasti budismi, sest see on minu meelest kõige inimsõbralikum usk, ta ei seo inimest rängalt enda külge, on vabam kui teised usud ja mis kõige tähtsam - ei ole verine. Kui mõelda vaid kristlaste või muhameedlaste julmade ususõdade peale... ja samal ajal jutlustatakse headusest... Budismi põhialus on: kõigil, kellele on kingitud elu, on õigus ka elada. Nii inimesel, loomal kui mutukal. See põhimõte määrab elustiili kõigis budismimaades ning teeb need omapäraselt huvitavaks: Sri Lanka, India, Malaisia, Singapur, Tai... Olen neis kõigis käinud ja budism mingil määral otsekui seob neid omavahel.

Auto

Ka reisidel kipub mul oma elukutse läbi lööma - ikka vaatan, et millised autod on tänavapildis ülekaalus. Huvitav, et autoeelistus on riikides erinev, teatud marki auto, mida Eestis üldse ei kohta, võib olla mujal väga populaarne. Sri Lankas on ülivõimsalt esindatud Mitsubishi, eriti maastikuauto. Sama auto ka Malaisias, küllap sellepärast, et seal neid ju toodetaksegi. Üks Sri Lanka eripära - nägin kogu reisi vältel vaid kahte (!) täiesti uut autot. Asi on ka selles, et auto on seal väga kallis, uut autot jõuab osta vaid käputäis inimesi. Ka bensiin on kallis, liiter bensiini läheb maksma teekorjaja päevapalga. Kuid autosid on palju, usun, et 99,9 protsenti on neist toodud Jaapanist kasutatutena, sest taoline auto on seal väga odav. Omapärasel kombel peegeldub ka auto hinnas budism: kui autoga juhtub avarii ning selle tagajärjel on vigastused ja veri, siis selle autoga jaapanlane enam ei sõida, vaid müüb võileivahinna eest maha. Kuna mõlemas riigis on vasakpoolne liiklus, on seegi soodusasjaolu vanade autode ühest riigist teise minekuks.

Liikluseeskiri on Sri Lankas lihtne, kes suurem - sel eesõigus.

Liiklus

Nagu öeldud, liiklus on vasakpoolne ja ääretult tihe. Tee peal on ühekorraga autod, jalakäijad, bussid, lehmad, kitsed... Lehm ei ole küll püha loom, kuid budismist sõltuvalt teda keegi ei puutu, löö ega kiusa. Ka koera ega kitse mitte. Loomad on samuti budismi kaitse all: kõigil on eluõigus. Tavaline asi seegi, et buss peab elevandi pärast seisma jääma, ega siis elevant ei mõtlegi bussist hoolida, tema läheb, kuhu tahab, näiteks palk põiki londi vahel.

Liiklus on pehmelt öeldes jõhker. Turistidel on võimalus ka autot laenata, aga samas seda ei soovitata. Esiteks vasakpoolse liikluse pärast, teiseks sellepärast, et eurooplane ei tuleks selles liikluses lihtsalt toime. Meile öeldi: kui kuulete tagant autosignaali, siis kõigepealt hüpake ja pärast mõelge, miks. Seal ei küsita ei liiklusmärkidest ega jalakäijate ülekäigurajast. Maksab vaid suurema ja tugevama õigus: kui buss tuleb, siis kes väiksem, hoidku eest ära. Ja juhtide "viisakus" sõltub sellestki, kellel on kõvem pasun autole peale pandud, pannakse kohe mitu pasunat, et saaks kõvemat signaali anda.

Ühistransport

Ühistransport on odav ning ilmselt seetõttu ka ülerahvastatud, meil on Sri Lankaga võrreldes sõitmine ikka väga kallis. Rongid on kolmeklassilised: pehme, poolpehme ja päris puupingid. Turistid sõidavad rongidega päris palju, eks see ole ka täiesti omaette elamus. Juhtub tragikoomilisi asjugi. Üks saksa neiu jäi WCsse kinni, nelikümmend minutit tagus tema ühelt poolt vastu ust, sissetahtjad tagusid teiselt poolt ja ülejäänud seisid ning vaatasid, millega asi lõpeb.

Mul on foto sellest, kuidas kitsekari, oma sadakond looma, rööbaste vahel rahulikult magavad. Kui rong tuleb, hakkab see juba kaugelt vilet andma. Siis tõusevad kitsed rahulikult üles ja lippavad kahele poole raudteed ootama, millal rong mööda läheb. Nii targad! Ja keegi neist ei jää rongi alla ka, huvitav, mis sunnib neid just rööbaste vahel magama?

Sõitsin ka rongi ja kohaliku bussiga. Bussiga sõitmine oli küll selline jube elamus, et kui sealt lõpuks maha sain, oli esimene mõte: küll on hea, et ma ikka veel ühes tükis olen! Vaat sellele bussile oli pandud kohe terve rida pasunaid peale, juht tõmbas neid nöörist nagu vedurivilet ja kui me läbi mõne küla sõitsime, siis ikka niisuguse pasunajoru saatel, nagu nendest vähegi tuli. Hirm tuli lausa peale vaadates, kuidas bussijuht surus väiksemad liiklejad tee pealt lihtsalt kõrvale. Aga rongiga võrdse vahemaa läbis buss palju kiiremini kui rong, kuigi viimane nimetas ennast kiirrongiks.

Jah, liikluses on kaos - aga avariisid praktiliselt ei ole. Kõik on ettevaatlikud ja oskavad end hoida.

Teed

Teed on suhteliselt korralikud, asfalteeritud, auke ei ole, kuid teed on kitsad. Lausa võimatult kitsad. Teisest autost möödasõit on ikka täiesti probleem. Eriti närvekõditav on mägedes sõitmine. Seal tekib pealegi alatasa mulje, et tee lihtsalt kaob ära kaljunurkade taha ja pilvedesse. Ja kui siis veel auto vastu tuleb... üks auto läheb ettevaatlikult kalju ääre peal tagurpidi tagasi, seisab seni paigal, kui teine temast paarisentimeetrise vahega möödub... siis, jah, see eriti meeldiv kogemus ei ole. Aga lausikmaa tugevama eesõigust mägedes ei ole. Siin muutuvad autojuhid viisakaks ja mõistvaks, see on juba eluküsimus.

Asustus

Sri Lanka asustus on üsna tihe ja see on ka üks väheseid riike, kus maarahvast on tunduvalt rohkem kui linnarahvast. Suures laastus on Sri Lanka Eestist vaid poole suurem, kuid inimesi elab seal väidetavalt paarkümmend miljonit. Väidetavalt seepärast, et ka neil on rahvaloendus ukse ees. Kuid elanike arv on pindalaga võrreldes aukartustäratav.

Sri Lankas on väga kõrge kirjaoskuse tase, haridus kuni ülikoolini välja on tasuta, kuigi tohutu konkursiga sissesaamisel. Sri Lankas on ka väga kõrge keskmine eluiga, seega väga palju tööjõudu. Pered on suhteliselt suured, viis last on täiesti tavaline. Täiesti tavaline on ka see, et palju on määratud abielusid, s.t. et vanemad lepivad laste abiellumise kokku ning pruut näeb oma peigmeest esimest korda alles abiellumistseremoonia ajal. Abiellutakse küllaltki vanalt - keskmine vanus on meestel 28 ja naistel 24, lõunamaa kohta on see peaaegu uskumatu. Vast põhjus selleski, et seal on ikka veel oluline osa kaasavaral. Kes teab.

Sri Lankast jääb korraga meelde nii räpasus kui puhtus. Rämpsu on, õhtuks on linn must, kuid praht koristatakse hommikuks ära. Inimesed on väga puhtalt riides. Mis meid väga üllatas, oli see, et koolivorm on valge. Üleni valge! Aga kui sõita näiteks mõnest jõest mööda, siis võib alalõpmata näha, et suur pesupäev on parajasti käsil

Elevant on Sri Lankas hobuse, auto ja traktori eest korraga.

Tööjõud

Kuna rahvast on palju, siis on ka tööjõudu palju ning mentaliteet töötegemise suhtes küllalt omapärane. Nimelt - seda tööd, mida meie arusaamade kohaselt võiks teha üks inimene, äärmisel juhul kaks inimest, teevad seitse inimest. Aga see on inimlikku tunnet tekitav kogemus, sest niisugune talitusviis annab kõikidele pisikesegi teenimisvõimaluse, muidu jääksid ju kuus inimest hoopis sissetulekuta. Kui pannakse näiteks palki purdeks, siis on selle kallal on ametis terve hulk mehi. Oli mul selline juhus, et hotellis ei saanud rõdu ust kinni, lukk oli vigane. Aga kuna olime esimesel korrusel ja eks sealgi seda kriminogeenset elementi siiski on, ei saanud asja niisama jätta. Muide, eks seal juhtub igasuguseid apsakaid nagu igal pool mujalgi, kuid Sri Lankas püütakse apse korvata võimalikult külalislahke tegutsemisega, võimalikult suure sõbralikkusega. Nojah, läksin siis ütlema, et lukk katki. Kõigepealt tuli mänedzher asja vaatama, ütles, et saadab kohe inseneri (!?). Siis tuli teine mees vaatama, siis veel üks ja veel üks... seitsmes mees oli lukksepp, kes parandama hakkas. Siis tulid veel kaks meest, kes vaatasid, kuidas parandatakse. Mõtlesin, et oleks ju võinud kohe see seitsmes mees tulla, aga eks kõik see näitab ilmekalt rahvuse omapära, kombeid ja tavasid. Ka hoolimist turistidest - et kas ikka saab lukk korda. Sai küll.

Loodus

Loodus on ääretult rikkalik, seal kasvab kõik ja seejuures lopsakalt. See on ju täistroopika. Ning siin võib eksootilise looduse kõrval näha ka ülieksootilist loodust maailmakuulsas Kandy botaanikaaias, kus kasvab maailma suurim puu. See on tõepoolest uskumatult suur puu, pindala on 1900 ruutmeetrit ning vähesed turistid, kes suudavad terve puu ühele fotokaadrile mahutada. Sri Lankas on palju looduskaitsealasid ja mitmekesine loodus, sest kogu rannikuala on lausik, kesk saart kõrguvad mäed. Vahetult ookeani kallast mööda kulgeb ka autotee, meri on nii tee ääres, et kohati on kive tõkkeks laotud, et just päris vette ei sõidaks. Kuid sõita mööda seda teed on huvitav - palmid, kohati hurtsikud, kohati kõrvuti raudteega, lummav loodus ühel pool ja ookean teisel pool.

Sri Lankas on kõike: kunstlikke järvi, elevante... Kui paarkümmend aastat tagasi seal käisin, öeldi, et metsikuid elevante on kolm-neli tuhat. Nüüd pakuti sama arv välja. On palju moskiitosid, aga eks seegi tüütus lisab eksootikat: õhtuti põletatakse tossuspiraale toas, võrgud ja baldahhiinid... Seoses baldahhiiniga tuleb lõbus lugu meelde: magas mees voodis baldahhiini all, aga hommikul ikkagi hirmsasti ära söödud. Ise vaatas ja rõõmustas - kas sa näe, kui palju baldahhiinist ikka kasu, kõik lausa mustab moskiitodest! Siis hakkab lähemalt vaatama - moskiitod ju kõik seespool! Kogunesid mingist pilust sisse ja pidasid pidu, sõid lausa lustiga. Muide, huvitav on see, et moskiitod valivad inimesi, ega nad igaüht ei puutugi.

Sri Lanka rikkusteks ja peamisteks ekspordiartikliteks on tee ja kalliskivid.

Rikkus

Sri Lanka rikkuseks on tee ja kalliskivid. Kui rääkida neist kaevandustest, siis see on muidugi naeruväärne asi: mees kaevab riisipõllul nii sügava augu kui suudab. Et päike lagipähe paistes liiga ei teeks, ehitatakse palmilehtedest vari augule peale. Sealt august ammutab mees korviga pinnast ning loksutab seda kõrvalolevas veeaugus. Kui on õnne, siis on. Kui ei ole, siis tuleb turiste petta - üks soomlane ostis väga edukalt lihvitud klaasi, kuigi tal oli kalliskivide käsiraamatki kaasas...

Teeistandusi on palju ja tee on hea, eks seetõttu oli Sri Lanka eelmisel aastal tee ekspordi poolest maailmas esikohal. Meil oli võimalusi maitsta igasuguseid teesid, ka juua õhtul teed lehtedest, mis hommikul veel põõsa küljes kasvasid. Teelehti kuivatatakse ju suhteliselt kiiresti vastavates trumlites. Käisime ka teevabrikutes. Töötingimused ääretult rängad meie silmadega vaadatult. Nii vabrikus kui istanduses. Teelehti korjavad ainult naised, käsitsi. Teepõõsast võetakse ainult kaks ülemist lehte koos pungaga, alumisi lehti ei korjata üldse. Muide - teepõõsas on ju tegelikult puu ja kui neid ülemisi lehti ära ei näpistataks, kasvaks põõsast puu. Teepõõsaid ka pügatakse, seda tööd teevad mehed.

Vallutamata kindlus - Sigiriya, ehitati 200 m kõrguse kaljupanga otsa.

Vaatamisväärsused

Kogu Sri Lanka on vaatamisväärsus tervikuna. Meie reis oli ringreis, sõitsime läbi umbes 800 kilomeetrit, käisime paljudes paikades. Mõte oligi ju selles, et rohkem maad näha. Ma ei saa aru nendest turistidest, kes sõidavad kuhugi randa puhkama, rannas päevitades ei saa ju maast endast midagi teada. Ei, eks päevitada on ka hea, Sri Lankas eriti, sest õhk on oma kolmkümmend kraadi soe ja vesi vaid paar kraadi jahedam - põhjamaalasele on see mõnus. Kuid Sri Lanka pakub enamat. Ja me ka nägime palju, kõigest sellest ei jõuakski rääkida. Vast ainult mõnest eredamast muljest.

Näiteks Sigiriya kindlus. Legendi järgi kunagise isehakanud kuninga ehitatud, sest ta läks oma vennaga tülli. Vend läks Indiasse, et koguda armee ja kuningas kukutada. Too aga ehitas kõrgele kalju otsa (200 meetrit siledat pinda!) kindluse, mis jäigi vallutamata. Nüüd on raiutud astmed ja ka käsipuud paika pandud, kuid ülesronimine ikkagi kangelastegu. Kindlusest endast enam palju järel ei ole, kuid imekspandavalt hästi on säilinud muinasaegne niisutus- ja veesüsteem, mis on nii targasti tehtud, et toimib praegugi.

Nagu budismimaal ikka, on ka Sri Lankas palju templeid ja nende juures palju ahve, kes varitsevad hooletut turisti, et näiteks kilekott endale kahmata. Templitesse ja kloostritesse lubatakse üldiselt vabalt sisse, ainult pildistamise suhtes on mõned piirangud, aga näiteks kloostri territooriumil peab käima palja jalu, põlved ja õlad kaetud. Turistide tarvis on seal isegi pikkade pükste laenutus!

Üks omapärasemaid on Buddha Hamba Tempel, kus hoitakse püha reliikviat - hammast. Legendi järgi see püha mees, kes panigi aluse budismile, põletati pärast surma ning üks hammas säilus - seda nüüd templis hoitaksegi seitsme kuldse kirstu sees, neist välimine suurusega meeter korda meeter. Igal õhtul uurivad mungad tähtede seisu ja otsustavad, kas järgmisel päeval hambakirstu rahvale näidata või mitte. Ega kirstule ligi ei pääsegi, vaid vaateaugu kaudu näeb seda pühadust. Korra aastas suure püha ajal tõstetakse kirst püha elevandi Radzha selga ja nii saab rahvas seda väljaspool templit näha. Muide, selle elevandi ainus töö ongi korra aastas kirstu rongkäigus kanda ja kui ta ükskord sureb, saab ka asemiku nimeks Radzha.

Tavad ja kombed

Söömisega peab seal ettevaatlik olema, eriti minusugune, kes teravatest maitseainetest ei hooli. Ostsin rosinasaia, hammustasin - oh taevas, hoopis tshillitükid sees! Kuid turiste vastu võtma harjunud maana arvestatakse ka igaühe erisoove. Kui ei taha maitsestatud toite, siis pole see probleem, sellega arvestatakse toidu valmistamisel. Kuid hoopiski nii mõistvalt ei suhtuta siis, kui ostja turul ei kauple. Kauplemine ja tingimine on nii põline idamaine tava, et seda, kes maksab kohe nõutud summa, vaadatakse kui kiiksuga inimest ja sellist käitumist võidakse isegi pahaks panna. Müüja tahab ostjaga rääkida ja kaubelda.

Alkoholi on kõikjal müügil, kuid ühtki joodikut ei juhtunud nägema. Et alkoholilembus vähene, selles on oma osa ka budismil. Näiteks usupühadel täiskuu ajal ei ole alkoholi üldse müügil, isegi välisturistidele ei tehta erandeid.

Turvalisus

Kümmekond aastat tagasi oli Sri Lankas siseolukord nii pinev, et turism sinna lõpetati. Tollane väidetavalt vabadusvõitlus aga vindub siiani, aeg-ajalt kiputakse pomme panema ning sellest tulenevalt on ka turvakontroll tugevam kui kuskil mujal, kus ma käinud olen. Ka paljudes templitesse minekul otsitakse iga inimene pealaest jalatallani läbi, vaadatakse isegi kaamerakotti. Ikka pommi kartuses. Relvastatud sõjaväepatrullid kontrollivad busse (mitte valgenahalisi turiste), Colombo ristmikel on tulepesad liivakottidega, eriti rangelt kontrollitakse sõidukeid ja kohvreid riigist lahkumisel, aga suures osas see turiste ei puuduta. Turistidesse suhtutakse sellel maal suure sõbralikkuse ja ääretu külalislahkusega ning eks see põhjalik kontrollimine tagab ka turistile suurema turvalisuse. Ja mida ühelt reisilt siis veel tahta peale imeilusate muljete.

RM