Kalaseltskond on Põhja-Jäämere äärde jõudnud

Koidu poole roniti, seljakotid seljas, aga koitu ei tulnudki. Küllap ta ikka tuli ka, aga polaarpäeva ajal on raske vahet teha, millal päike loojub või millal ta tõuseb. Valge on kogu aeg. Mine siis võta kinni, millal kala kõige paremini näkkama peaks. Jõgede "õngespetsialistid" teavad minutilise täpsusega, et parim näkkamise aeg on kell neli ja nad on sügavalt nördinud, kui naabrimees hoopiski kell 7 havipuraka välja tõmbab. Peipsil jällegi pidi parim kalaaeg kella 9 ajal olema.

Loomulikult on igal kalamehel oma nipid ja iga jõe või järve kaladel omad, aga seda kogesid meie kalamehed küll, et Põhja-Soome ja Norra kaladel läheb kõht tühjaks ka suisa südaöisel ajal.

Millal Põhjalasse kalaretkele minna

Minna võib nii suvel kui talvel. Kalapüügiriistad tasuks kodust kaasa võtta, aga sool ja soolamispütid võib rahumeeli koju jätta. Soola saab igast igast kohalikust külapoest ning kalarohkusest hoolimata ei jätku pütti panemiseks nagunii midagi.

Meie kalaseltskond läks Eestist teele autoga. "Hea oleks, kui kamba peale oleks vähemat kaks juhilubadega inimest," nii kõlab esimene hea soovitus.

"Valima peaks mõne hommikuse laevareisi, siis ollakse lõunaks Helsingis ja kui kohe teele asuda, jõuab õhtuks 400-500 kilomeetrit põhja poole. Ööbima võiks jääda Oulu kanti.

Valida on kaks teed: mereäärt minnes on tee lühem, läbi Kesk-Soome reisides on maastik põnevam. Väga kiirustada ei maksa, sest kui juba niisugune reis ette võetakse, tasuks ka teele jäävates põnevates paikades peatus teha. Näiteks Piealavesi lähistel asuvas Kekkoneni sünnikodus, mida soomlased ise tänini pühaks paigaks peavad.

Ööbimisvõimalusi on mitu. Kõige silmaringi avardavamad on peatumised sõprade juures. Kui sõpru ei ole, saab öömaja teeäärsetes kämpingutes. Ka telkides magamine on võimalik.

Saamimaa pealinn on Karasjok

Mida kaugemale põhja, seda hõredamaks muutub asustus. Rovaniemis tuleb peatus teha kasvõi juba seepärast, et ennast Põhjapöörijoonel pildistada lasta. Kui kaasas on lapsi, ega siis ka Jõulutaadi kodust mööda saa. Õnneks on jõulueite-taati alati kodus ja neil on aega nii suurte kui väikeste jaoks.

Tavalise eestlase jaoks Põhjala Rovaniemiga lõpebki. Kellel aga on lusti Rovaniemist veelgi põhja poole minna, ei kahetse. Tundra on ilus igal aastaajal. Mida põhja poole, seda kõrgemaks muutuvad mäed ja vahusemaks mägijõed. Ivalo lummab põhjamaise kargusega. Looduse puhtust ja ilu täiendab kohaliku rahva lahkus ning sõbralikkus. Kindlasti tasub maitsta saami toite ja kuulata nende rahvalaule. Eestlaste jaoks algul eksootilistena näivad põhjapõdrakarjad muutuvad üsna pea tüütuks, sest looduses vabalt ringi liikuvad loomad tulevad sageli maanteedele ning takistavad liiklust.

Saamimaa pealinn Karasjok asub Norras. Saamid ise on jaotunud mitme riigi vahel ja nõndasama on nende linnad ja põdrakarjad erinevate riikide territooriumil laiali.

Kus spinnigut loopida tasub

Kalamees oleks valmis heitma landi vette igas ettejuhtuvas veesilmas. Põhja-Soome ja Norrasse kolm kalaretke teinud Andrus soovitab varuda veidi kannatust, sest ilma kalata ei jää keegi.

Kõigepealt tuleb paberimajandus korda ajada. Kalapüügiloa saab igast teeäärsest postkontorist. Nädalane luba maksab orienteeruvalt 200 Norra krooni. Kel lõhepüük plaanis, peab lunastama ekstraloa, aga ega seegi hirmkallis ole.

Andrus ja tema seltskond on kalastanud põhiliselt Karasjoki ja Lakselvi kanti jäävatel järvedel ja jõgedel. Aga ka Põhja-Jäämeres, kus meie kolm kalameest püüdsid viie minutiga säärase hulga turska, et sellega sai suure seltskonna ära toita.

"Hurraa! Elu esimene kala on käes!"

Tursapüügiks tuleb laenutada paat, võtta raske landiga spinning ning arvestada sellega, et püügisügavuseks on 30-50 meetrit.

Vahepalaks üks hea tursavalmistamise retseptki

Kui tursk käes, tuleb see fileerida ning panna potti. Keeduveeks sobib Põhja-Jäämere kristallselge, puhas ja parajalt soolane vesi. Lõkke saab teha rannast kokku korjatud ajupuidust, mida on piisavalt. Niipea kui poti sisu on keema läinud, on hüva roog valmis.

Kuidas selle esimese kalaga lood olid

Auto jäeti parklasse, seljakotid pandi selga ja alustati mäkkeronimist. Paari-kolmetunnise ronimise järel jõuti kalapüügipaikadeni. Ja siis läks spinniguloopimiseks lahti.

Norralased ise räägivad valgetest ja punastest kaladest. Punaste hulka kuuluvad forellid ja lõhed, valged on siiad, harjused, ahvenad, havid. Norra forellid on pisikesed. Kilost kala peetakse juba hästi suureks kalaks, aga neid pisikesi on selle eest palju. Hea õnne korral võib nelja-viiekesi mõne tunni jooksul püüda sadakond forelli. Ühe niisuguse Pille kätte saigi. Väike küll, aga ikkagi elu esimene!

Andruse nägu on rõõmu täis: kolm ahvenat ja igaüks kaalub ligemale kilo!

Norras on kalarikkaid mägijärvi lugematu hulk, aga et tee nende juurde on piisavalt vaevaline, siis põliselanikud niisugustes paikades ei kalasta. Eestist tulnud kalaseltskonna üle tundis Norra teejuht siirast heameelt, sest kui väikeseid forelle välja püütakse, jääb ülejäänutele rohkem toitu, et suureks kasvada.

Mägedesse minnes ei tohi soola, tikke, potte-panne maha unustada, sest seal võib juhtuda, et mitme päeva jooksul ei kohta mitte hingelistki. Mägivetel kalastamiseks tuleks varuda paar päeva, mis tähendab, et ka telk ning magamiskotid peavad kaasas olema.

Veel on kasulik teada, et suvel on sealmail kohutavalt sääski, nii et sääsetõrjevahendeid tuleks ohtralt kaasas võtta. Veel parem on nägu ja pea moskiitovõrguga katta.

Nordkap on Euroopa mandri põhjapoolseim neem

Kui juba nii kaugele põhja on rännatud, tuleks kindlasti ka Nordkapis ära käia. Põhja-Norras Mageroi saarel asuvat Nordkappi tuntakse Euroopa põhjapoolseima neemena. See atraktiivne paik meelitab turiste ning turismihoojal tuleb varuda kannatlikkust ja aega. Nordkapil käimiseks tuleb varuda vähemalt terve päev, sest ehk küll sinna viiv tee on korraliku kattega, on ta väga kitsas ja käänuline. Autode rohkuse tõttu on liikumiskiirus väike. Autoakendest paistev loodus see-eest on võrratu ja kui parajasti edasi ei pääse, tasub imetleda mägesid ning mööda mäekülgi koskedena alla kukkuvaid mägijõgesid.

Põhjapõdrakasvatajad suvistel karjamaadel.

Hirmutekitava nimega Põhja-Jäämeri on Norra rannikul sümpaatne ja soe. Meie reisiseltskond käis koguni ujumas. Golfi hoovuse mõjupiirkonnas on Põhja-Jäämeri ka talvel jäävaba ning kohalikes sadamates teevad peatusi loendamatud turismilaevad.

Nordkapis tunned end olevat maailma serval ja kuigi tead, et oled kodust paari tuhande kilomeetri kaugusel, on kõik ometi kuidagi väga kodune.

Ka tagasiteel võib kalastamiseks peatusi teha

Kui kalapüügikihk pole veel otsa saanud, võib ka tagasiteel kalastamiseks peatusi teha. Inari ääres näiteks. Inari on kohutavalt suur ja seal on mõnusaid järvesoppe ning saarekesi, kus kala lausa ootab, et keegi temaga kassi ja hiirt mängima tuleks.

Inaril kalastamiseks tasub rentida mootorpaat, saada on ka aerupaadid.

Veel mõned tululikud näpunäited

Olgu küll, et põhjas on asustus hõre, hättajäämist kartma ei pea. Infopunkte ja bensiinijaamu on tee ääres piisavalt. Bensiin on põhjamaiselt kallis - 9 Norra krooni liitri eest.

Juunikuu on sealmail jahedavõitu, parim aeg reisi ettevõtmiseks on juuli-august. Augustis valmivad murakad, septembris on tundra pohladest punane.

Tegelikult on tundra loodus imeline igal aastaajal.

AIMI PAALANDI