|
Burgundia veinipealinn Beaune
Ilmunud Reisimaailmas 5-6, 2001
Beaune asub otse Burgundia südames, kust paljud kuulsad crand ja premier cru viinapuuistandused on niiöelda kiviviske kaugusel. Sajandite jooksul on just Beaune kujunenud kogu Burgundia veinidega kauplemise keskuseks, nii et arvukates keldrites on esindatud kõik erinevate piirkondade parimad veinid. Ühesõnaga - Beaune sobib suurepäraselt esmatutvuseks Burgundia heast joogist ja söögist lugupidava elustiiliga.
Beaune on ka imekaunis vanalinn, kus keskaja hõngu on tunda veel tänapäevalgi. Burgundia vürstide residentsina oli see justkui riik riigis ning jäi kõigist moodsa aja uuendustest puutumata. Kuni Prantsuse revolutsioonini kuulus üle poole linnast kloostritele ja kirikutele ning igal õhtul suleti kõik linnaväravad nagu keskajalgi. Ka revolutsioonile järgnenud ehitusbuumist jäi kogu linna ümbritsev 12. sajandist pärit müür lammutamata - vahitornid ja paksude müüridega keldrid sobisid suurepäraselt veini hoidmiseks, nii et tänapäeval on tuur mööda veinikeldreid ühtlasi ka ekskursioon ajalukku.
Beaune kõige kuulsam arhitektuurimälestis on Hotel Dieu, Hospices de Beaune - 1443. a. ehitatud haigla. Muuseumi väljapanek annab suurepärase ülevaate keskaegsest meditsiinist. Imekaunis sisehoovis domineerib Burgundiale nii iseloomulik värvilise glasuuriga kividest ornamentaalne katus. Siseruumid on luksuslikud - punase sametiga kaetud voodid, suurepärane kunstikogu, mille kõige kuulsam teos on Van Der Weyden'i "Viimane Kohtumõistmine" ja flaami vaibad. Kõik see kokku on korraga nii ilus kui ka õudne, sest vanad gravüürid operatsioonidest ja iidsete arstiriistade ning retseptide kogu viitavad pigem piinakambrile kui heategevusele, mis on läbi sajandite olnud Hotel Dieu põhitegevus. Nagu Burgundias kombeks, on kogu lugu jällegi seotud veiniga.
Hospices de Beaune'le (ühingus on tänapäeval juba 6 haiglat) kuulub 57 ha parimaid premier ja grand cru istandusi Burgundia kolmes erinevas vignobles ehk piirkonnas. Enamus neist on sajandite jooksul heategevuskorras annetatud. Hospices de Beaune veinid on kogu maailmas väga hinnatud. Kui rääkida rahast, siis Chõteau de Meursault premier cru 1999 maksis 200, F Hospices de Beaune Meursault aga 300. Proovisime mõlemat. Valge veini kohta olid need üllatavalt täidlased, veidi tammine ja nelgine, kergelt on tunda tanniini, samas aga ikkagi meeldivalt kerge jook. Kahtlemata valgete burgunderite tipptase. Kas aga üks teisest 100 F võrra parem on, selgub aastatega. Parimad valged burgunderid on täiuslikud alles kümne aastaselt. Head aastakäigud võivad keldris seista kuni 15 aastat ja isegi kauem.
Igal aastal, novembri kolmandal pühapäeval, korraldab Hospices de Beaune maailma suurima heategevusliku veinioksjoni. 1990. a. näiteks müüdi ühe päevaga 22 miljoni frangi eest. Kogu raha kulutatakse haiglate, vaeste ja vanade toetamiseks. Lihtsurelik oksjonile ei pääse, ostjateks on kaupmehed, rikkad kollektsionäärid ja luksusrestoranid kogu maailmast. Samal ajal tasub aga Beaune'sse sõita küll, sest loomulikult pidutseb kogu linn ja kõikide keldrite uksed on kutsuvalt pärani. See on ülipopulaarne üritus, nii et hotelli peaks vähemalt 6 kuud varem broneerima.
Beaune kitsukestel, romantilistel tänavatel on pea igas majas veinikelder või restoran. Hästi ning palju söömine ja joomine, seega siis burgundia elustiili nautimine ongi turistide põhitegevus. Kõige parem on alustada tutvust burgundia veinidega Marché aux Vins'is, mis asub otse Hospices de Beaune vastas. 55 F eest saab degusteerida kokku 18 erinevat cru'd, kaasa arvatud sellised kuulsad nimed nagu Pommard, Vosne-Romanée, Volnay. Atmosfäär on ülimalt romantiline - küünlavalgus12. sajandi kabelis, skulptuurid ja fresko, iidsed keldrid. Süsteem on äärmiselt lihtne ja külastajasõbralik. Teile pistetakse pihku Burgundia klassikaline metallist veinidegusteerimise anum ja siis võite rahulikult, just niikaua kui teile meeldib, mööda keldreid jalutada ja veine degusteerida. Kõik, mis maitseb, võite laduda ostukorvi, maksmine toimub alles lahkudes. Kahjuks ei tule selles lamedas anumas, mille iga külastaja muide kingiks saab, suurepäraste veinide aroomid eriti hästi esile. Marché aux Vins katsetas ka tulbikujuliste klaasidega. Aga ilmselt kutsub klaas jooma, sest paljud turistid kippusid keldris pikalt pidutsema.
Kuigi asjatundjad tormavad kohe premier cru'de juurde, tasub algajal kõike järjest degusteerida, sest ainult nii saab aru, mille poolest on Napoleoni lemmik Gevrey-Chambertin nii erinev tavalisest Pinot- Noirist. Trellide ja priske tabaluku taga hoitakse kõige väärtuslikumat osa Marché aux Vins kollektsioonist. Vanim pudel selles pühamus on pärit aastast 1911. Nii vana vein huvitab aga vaid fanaatikutest kollektsinääre, burgundia veine peetakse parimaks 10-15 aastaselt, ehkki head aastakäigud võivad seista ka kauem. Kõige nõutavam ja ka kõige kallim (kuni 25000 EEK) on loomulikult Romanée-Conti.
Edasi sõltub kõik juba igaühe vastupidavusest. Kas kõndida kohe ümber nurga järgmisesse keldrisse või maanduda mõnel vabaõhuterrassil. Pidev veinijoomine teeb kõhu hirmus tühjaks, nii et tosin tigu küüslauguga (escargots) või punases veinis hautatud loomaliha, suurepärastest kreemjatest juustudest rääkimata, on alati teretulnud.
Kogu aeg ei saa ju süüa ja veini juua, nii et vahepeal veel arhitektuurist ja kultuurist. Beaune on äärmiselt võluv - säilunud on keskaegsete kitsukeste tänavate võrk, 12. sajandist pärit kirikud ja iidsed kaupmeeste majad, värvilised katused ja keskaegsed kaevud. Aega võib surnuks lüüa ka veinimuuseumis, kogu linna ümbritseval, tillukeste vahitornidega iidsel müüril või inimtühjal Kuradi tänaval jalutades ja tagahoovidesse piiludes. Kui tunnete, et aeg järjekordseks veinidoosiks on jälle küps, siis suurepäraseid burgundereid saab degusteerida igal nurgal.
Neli korda päevas väljub turismiinfo ukse eest buss, mis külastab kahe tunni jooksul erinevaid ümbruskonna veinimõisu ja istandusi. Veinisafari on küll veidi liiga turistlik, see-eest aga ülimalt hariv. Näete ja kuulete absoluutselt kõike veinitootmisest ning loomulikult saate jällegi hästi palju degusteerida. Nii et pärast seda reisi peaks ka algaja veinisõber olema juba piisavalt tark ja oma maitses kindel, et minna omapäi viinamägedele lemmikuid otsima. Kuulsad veinikülad Pomard, Volnay, Meursault, Aloxe-Corton ja Vosne-Romane on Beaunest niiöelda kiviviske kaugusel.
Burgundia on ka prantsuse mustsõstralikööri Cassis ja kuulsa aperatiivi kir sünnipaik. Võrreldes jumalike veinidega on ju Cassis iseenesest äärmiselt maine ja tavaline naps. Prantslastel on aga õnnestunud sellest teha tõeline staar. Nuits-Sant-Georgese's on isegi mustsõstramuuseum Cassissium. Loomulikult on tegemist likööritootja promoga, aga muuseum ise on aukartustäratavalt professionaalne. Supermoodne arhitektuur ja tehnika, suurepärased videod ja eksponaadid 1000 m² ning kõik see räägib ainult mustsõstrast. Eksponaatide seas on muide Põltsamaa mustsõstra vein ja Liviko maitsestatud viin ning Eesti figureerib ka suuremate marjakasvatajate nimekirjas.
Loomulikult lõpeb ekskursioon degusteerimisega, mis on lõppkokkuvõttes nii meeldiv kui ka hariv. Kõigepealt tehti meile selgeks, kuidas eristada tõelist naturaalset likööri odavast rämpsust - värv peab olema jõuline ja sügav, jook ise paksu konsistentsiga, nii et pudeli kaelale jääb mõnus rasvane rant ja suhu värske marja maitse. Järgmisena võeti ette klassikaline kir 25% cassi'ssi ja 75% Bourgogne Aligoté'd, mida - üllatus-üllatus! - tutvustati Pariisis esmakordselt alles 1925. aastal. Meie jaoks oli see segu küll veidi liiga magus ja üldiselt eelistab kogu maailm väiksemat liköörisisaldust, aga kohalikud peavad endiselt lugu just sellisest kir'ist. Põlglikult suhtuvad nad ka Kir Ryal'i : "Kes siis head šampanjat likööriga solgib!"
Luksusrestoranide lemmik Kir Royal on muide veelgi noorem, muutus populaarseks alles pärast II maailmasõda. Nii et kui burgundia jumalikest veinidest isu täis joodud, on Cassissium päris meeldiv vaheldus.
Kohalikest jookidest tasuks veel proovida vahuveini Crémant de Bourgogne, mille valmistamisel on järgitud tõelise Champagne tehnoloogiat ja viinamarja destilaati Marc de Bourgogne, mis meenutab veidi itaallaste Grappat, maitse tundus aga puhtam ja vähem õline.
Mida siis veel soovitada? Eks ikka sedasama - Burgundias peab hea söögi ja veini nautimiseks aega varuma.
Lisainfo: www.vins-bourgogne.fr
www.ot-beaune.fr
Tekst ja fotod:
Anna Gerretz & Stefan De Muynck
© EUROMEDIA
| 
