Kutse külastada ühte Kesk-Euroopa parimate spa-hotellide hulka kuuluvat Hotell Hochschober Turracher Höhes Klagenfurti lähedal tuli hotelli omanikult Ulrich Peter Leebilt juba 1993. aastal, kui me omandasime koos teadmisi hotellijuhtimisest USA-s Cornelli Hotellikoolis. Tema käis möödunud aastal Eestis, seetõttu oli aeg vastukülaskäik ette võtta. Tänan siinjuures ka Estraveli reisibürood, kes kiirelt sündinud reisiotsustusele vaatamata suutis leida ka soodsad lennureisid.

Kavandatavat reisi augusti keskel kippus tumestama Austria põhjaosas toimunud üleujutus, mida, tõsi küll, nägime vaid lennukiaknast vahemaandumisel Viinis. Doonau piirjooni oli tõesti raske tuvastada, sest ülalt vaadates meenutas see rohkem pikaks veninud järve. Meie sihtkoht Klagenfurt Austria lõunaosas jäi looduskatastroofist puutumata.

Grossclockneri vaateplatvorm.

Turracher Höhe asub Klagenfurtist 63 kilomeetri kaugusel kauni mägijärve ääres 1763 meetri kõrgusel merepinnast. Hotell Hocshchober'i ajalugu ulatub aastasse 1929, kui praeguse hotelliomaniku Ulrich Peteri isa Hans Peter Leeb hotelli omandas. Tollal oli tegemist vaid 30-toalise mägihotelliga, mis töötas periooditi ja ümbrus oli praktiliselt asustamata. Tänaseks on hotellist saanud 110 toa ja 200 kohalise restoraniga spa-hotell, mis pakub oma külalistele luksusklassi hotelli teenuseid. Küsides peremehe käest, kui suur on hotelli marketingiosakond, sain vastuseks, et seda sisuliselt ei olegi, kuna puudub vajadus aktiivse müügitöö järele. Info hotelli ja pakutavate teenuste kõrge taseme kohta on levinud inimeselt inimesele ja seni pole keegi pidanud pettuma.

Alates 1969. aastast, mil Ulrich Peter koos oma vastse abikaasa Barbaraga hotelli juhtimise vanemalt põlvkonnalt üle võttis, on tehtud sedavõrd head müügitööd, et hotell on arenenud tasemeni, mis lubab kuuluda gruppi, mille moodustavad Saksamaa ja Austria seitse kuulsamat (sh tuntuim ja vanim, mis asub Baden Badenis) spa-hotelli. Klientideks põhiliselt austerlased, kellele lisanduvad aeg-ajalt sakslased, itaallased ja šveitslased. Hotellil pole probleeme täituvusega ei suvel ega talvel, sellest hoolimata püütakse pidevalt pakkuda oma klientidele uusi elamusi. Näiteks investeeriti möödunud aastal koos ümber Turracher Höhe järve asuvate hotellipidajatest naabritega 6 miljonit dollarit mäetõstukitessse ja lumekahuritesse eesmärgiga tagada võimalikult pikk suusahooaeg.

Hochschoberi maskott Dunja.

Hochschober on hotell, kus lisateenusteks erinevat tüüpi kümblusvõimalused (alates siseujulast kuni erinevate temperatuuridega väliujulateni), saunad, massaažiteenused, idamaine aroomiteraapia ja ka hiina ravimeetodid, teostatuna hiinlasest arsti poolt. Leeb on üldse suur idamaa-huviline, on külastanud mitmel korral Hiinat ja teisi Aasia riike eesmärgiga leida uusi ja huvitavaid taastusravivõtteid, mida saaks hiljem pakkuda oma hotelli külalistele. Hotellis pakutakse mitmesugust tegevust nii vanadele, noortele kui ka lastele - keegel, lauatennis, piljard, noorteklubi muusikavideode jälgimiseks ja seda kõike klientide rahulolu saavutamiseks.

Külaliste kõhumuresid lahendab hotelli 200 kohaline restoran, mis pakub rikkalikku hommikubuffeed, samuti lõunasööke ja meeldivaid romantilisi õhtusööke, millele lisandub ka elava muusikaga meelelahutus ja seda kõike tutvustab iga päev vahetatav menüü ja päevaprogramm. Menüü eest hoolitsevad 18 kokka, neist paljud on hotellis töötanud juba väga pikka aega. Köögis valmistatakse enamus tooteid kohalikelt farmeritelt ostetud mahepõllumajanduslikust toorainest ja isegi pakutav piim oli naturaalne ja töötlemata. Kui rääkida hotelli Hochschober väga kõrgetasemelisest teenindusest, siis selle põhjuseks on eelkõige pikaajalised traditsioonid, aga ka personali järjepidevus. Oluliseim on loomulikult ühtse meeskonna hing - hotell on üks pere, mille moodustavad nii omanikud kui ka töötajad.

Karin Leeb ja Martin Klein - kolmas põlvkond.

Kui eelnevale lisada hotelli ümbritsev hingematvalt kaunis loodus, siis moodustabki see kõik kokku tõeliselt täiusliku paketi puhkamiseks.

Hotelli juhtimist on alates käesolevast suvest samm-sammult üle võtmas juba kolmas generatsioon - Leebide tütar Karin koos oma abikaasa Martin Kleiniga. Nende ees seisev ülesanne on mõnes mõttes küll kerge, sest erilisi probleeme pole, kuid teisest küljest võetuna on noortele pandud suur vastutus, sest tegemist on ideaalselt funktsioneeriva majutusettevõttega, millel on hea maine ja tuntus Kesk-Euroopas. Samas peab ju uus generatsioon tagama hotellile jätkuvalt klientuuri, seda just oma põlvkonna hästikindlustatud keskklassi hulgast ning lähtudes nende huvidest ja ootustest. Kuid ega senised juhid (abikaasade Ulrich Peteri ja Barbara Leebi vahel on hotelli juhtimine ära jaotatud) pole tööst täielikult kõrvale tõmbunud, pakkudes noortele tuge oma rikkalike kogemuste näol. Austerlastele on väga tähtsad just traditsioonid!

Vaade hotellist Turracher Zee'le.

Hotellis töötab lisaks kogemustega teenindajatele ka mitmeid noori, kes on kas praktikal kutseõppeasutusest või kellel puudub erialane väljaõpe. Viimaste väljaõpetamisega ja abistamisega tegeleb üksmeelselt kogu personal. Hotelli töötajatele on toitlustamine ja tööst vabal ajal ka kõigi hotellis pakutavate teenuste tarbimine tasuta. Hotelli esimesel korrusel asub stend töötajate fotoportreedega, et ka kliendid teaksid, kes neid teenindavad. Suhtlemine juhtkonna ja personali vahel on väga sõbralik ja abivalmis, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel. Perekond Leebid elavad ise samuti hotellihoones ja perekonna hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögid on hotelli restorani söögisaalis koos külastajatega. Eks seegi ole üks teeninduse kontrolli vorme...

Igalt poolt paistis välja pererahvapoolne äärmine hoolitsus ja tähelepanu klientide vastu: nad tervitasid kliente hommikusöögil ja ka õhtusöögilt lahkuti nendepoolse hüvastijätuga. Alguses tundus see natuke harjumatu, kuid see kõik toimus nii loomulikuna ja neile iseenesest mõistetavana, et just nii tulebki oma külaliste eest hoolt kanda. Siit võibki ilmselt otsida nende edu põhjuseid.

Hotell Hochschoberi ümbruses asuvad mäenõlvad.

Meeldiv oli ka uute klientide vastuvõtmine nende saabumisel: kõigepealt tervitas külalisi hotelli maskott - lahke pererahva lahke koer, tšau-tšau Dunja. Seejärel paluti kõigil sealsamas hallis jalgu puhata ja hotelli kulul jooke ning suupisteid nautida. Alles seejärel toimus sisseregistreerimine ja numbritubadesse juhatamine. Selline vastuvõtt andis klientidele mõista, et nüüdsest tuleb aeg maha võtta ja puhkust nautida. Samu toite ja jooke võisid aga maitsta needki hotelli külalised, kes saabusid tagasi jalutuskäigult ümbritsevatesse mägedesse.

Hotelli Hochschober omanik Ulrich Peter Leeb lööb väga aktiivselt kaasa ka kohaliku Kärnteni maakonna hotelliliidu töös, samuti Turrachi piirkonna arendamises. Koos teiste ettevõtjatega, kes kõik on samal ajal ka konkurendid, arendatakse ühiselt uusi turismiatraktsioone, investeerides ettevõtmistesse, mis aitavad kaasa piirkonna populaarsuse kasvule turistide seas. Koos üheksa teise hotelliomanikuga ollakse liitutud ühendusse Ferienhotels Kärntner Oberland, eesmärgiga teostada ühiselt turundust Austrias, Saksamaal, Itaalias ja mujal. Tundus, et koostööd ettevõtjate vahel peetakse väga oluliseks ja konkurentidest räägitakse ainult head.

Perekond Leebide külalislahkus võimaldas ka aktiivset ringiliikumist lähipiirkonnas. Eriti positiivse mulje jättis Austria uhkuse, kõrgeima mäetipu Grossclockneri külastamine, õigemini vaatamine vastasmäeküljelt. Loomulikult mõjub ligi 4000 meetri kõrgune mäetipp väga meeliülendavalt, kuid tegelikult avaldas muljet ka see, kuidas mäetipp kui turismiatraktsioon oli eksponeeritud. Austria lääneosas asuvale Grossclocknerile tehti esimene ekspeditsioon 1799. aastal. 1930ndatel aga rajati korralik autotee mäetipu vastasküljel asuvale 2369 meetri kõrgusel asuvale vaateplatoole, mis kannab keiser Franz-Josephi nime. Seal on suured parkimismajad, restoranid, valuutavahetus ja suveniirikaubamaja, kus müüakse sadu tarbeasju, kõigil kas mäetipu või maakonna nimi peale kirjutatud. Austria kõrgeim mäetipp Grossclockner on tõesti muljetavaldav, kuid kõik, mis seda ümbritseb, on rakendatud üliefektiivselt turistidelt raha väljameelitamise teenistusse. Seda peame meie, eestlased, igatahes veel õppima.

Austria on ilus ja hoolitsetud maa. Selles ei kahtle ilmselt keegi, kes seal käinud on. Tundub, et iga ruutmeeter on niidetud ja korrastatud. Kuidas see aga on võimalik, kui kõikjal on põhiliselt järsud mäeküljed. Tundus, et austerlaste jaoks ei ole see probleem - kus traktor enam niita ei saanud, jätkati käsivikatiga. Kõige rohkem üllatasid aga lehmad, kes turnisid väga järskudel mäekülgedel rohtu napsates.

Hooldatud alade kõrval on ka ürgset loodust - metsa, kiire vooluga mäestikuojasid ja -jõgesid, paljaid kaljunukke. Iga vaade, mis avaneb mäeküljelt, on ahhetamapanev, loomulikult eriti lausmaa inimestele, nagu me eestlased oleme.

Tahan soovitada kõigile, kelle reisitee viib Lõuna-Austriasse, käia kindlasti Turracher Höhes, mis asub kõrgel mägedes kauni järve kaldal. 20 kilomeetri pikkune mäkketõus on isegi autole veidi raske, kuid ümberringi laiuv maastik - võimsad kuusemetsad, mäekülgedel asuvad lilledest kirevad majakesed ja osavalt turnivad kariloomad - see jätab mällu sellised muljed ja mälestused, mis tasuvad reisiteele kulunud vaeva.

Ja pidage meeles ka Hoschchoberi pererahvast, kelle elu eesmärgiks on külaliste vastuvõtmine ja teenindamine. Loodan, et teilegi öeldakse ükskord südamlik tere tulemast 1763 meetri kõrgusel asuvas Spa-hotellis Hoschchober.

TOOMAS UNDUSK