Warmia-Masuuria on ajalooline piirkond Kirde-Poolas, mille maastikku iseloomustab mandrijää taganemisel kujunenud vaheldusrikas reljeef, kõrgendikud ja metsad vahelduvad järvedega, mida piirkonnas leidub üle 2000. Poolakad kutsuvad seda kanti riigi rohelisteks kopsudeks ja tuhande järve maaks. Veel kirevam on maakoha administratiivne ja poliitiline minevik. Kõik Euroopa suuremad sõjad on siit üle käinud, Masuuria soodes on sumbanud nii Teutooni ordu rüütlid, Napoleoni sõdurid kui ka nõukogude punaväelased, kõnelemata Hitlerist, kes II Maailmasõja käigus siin resideerus Hundikoopaks nimetatud peakorteris. Keeruline minevik on kokku toonud erinevad etnilised grupid, kes kõrvuti elades on säilitanud oma kombed ja traditsioonid, selline rahvuslik mitmekesisus eristab Warmia-Masuuria piirkonda ülejäänud Poolast.

Varssavi üllatas külmast Eesti kevadest saabujaid sooja ilma ning õitsevate sirelite ja kastanitega, õhtuks jõudsime pealinnast umbes 300 km põhjapoole jäävasse Warmia-Masuuria keskusesse Olsztyni. Lyna jõe ääres asuv Olsztyn sai linna õigused 1353. aastal, seega tähistatakse tänavu linna 650. sünnipäeva. Põhja-Poola on tuntud paljude hästisäilinud ristirüütlite kindluste poolest, üks neist on 14. sajandil rajatud Olsztynis paiknev Warmia piiskopilinnus, kus mitu aastat töötas Mikolaj Kopernik. Kindluses asuvat maailmakuulsa astronoomi kunagist töötuba ehib uhke võrkvõlvlagi, mille muudab omapäraseks võimalus vaadelda konstruktsiooni teisel korrusel ka ülaltpoolt. Kindlus-muuseumi varade hulgast puuduvad kahjuks Koperniku töövahendid, need viisid endaga kaasa 16. sajandil linna väisanud Rootsi sõjamehed. Vaatamisväärsusteks on veel observatoorium ja planetaarium, keskaegne linnavärav ning gooti stiilis Püha Jakobi kindluskirik, mis tähendab, et lisaks linnamüüridele kaitsti kirikut omakorda müüride ja vallidega.

Pärastlõunal sõitsime suurte järvede piirkonda Mikolajkisse. Agraarmaana tuntud Poola on viimse teeservani üles haritud, kusagil ei hakka silma takjavälju või võsastuvaid heinamaid, poolakatel pole tulnud üle elada sundkollektiviseerimist ja maal on alati olnud peremees. Meie programmi kuulus suvekuurorti majutuskohtadega tutvumine. Eriti meeldiva ja hubase mulje jättis otse järve kaldal asuv 3* hotell Amax, mille juurde kuuluvad ka paarismajad. Kahel korrusel paiknevasse korterisse saab vabalt majutada 4-5 liikmelise seltskonna, allkorrusel on kööginurgaga elutuba, kust avaneb uks väikesesse aiakesse. Hotelli ees seisab ankrus uhke vanaaegne purjelaev, see on sõidukorras ja turistide teenistuses.

Järgmisena külastasime looduskaunisse kohta rajatud suurejoonelist hotelli Mazurski Dworek, kus lisaks majutusele pakutakse konverentsiruume, ilu- ja tervisekeskuse teenuseid, ühes majas asub suur diskoteek. Hotell pakub vaba aja sisustamiseks erinevaid ekskursioone ümbruskonna vaatamisväärsuste juurde ja väljasõite järvedele. Üldiselt jäi mulje, et viimasel ajal on siinkandis turismiäri infrastruktuuri tehtud hiiglaslikke kapitalimahutusi, hotellid on uued ja väga heas korras, kuigi ehitusstiililt meenutavad need restaureeritud vanu mõisahooneid. Väga meeldis, et hotellide juurde on rajatud suured hooldatud aiad ja suvemõnude nautimiseks lehtlad väligrillide ja kaminatega.

Õhtul majutusime tohutu suures hotellikompleksis "Golebiewski", mis traditsiooniliselt asub otse suure Talty järve kaldal. Hotell on orienteeritud konverentsiturismile, majas asub üle 20 erineva suurusega loengusaali, lisaks veel Masuuria Kongressikeskus, mille moodulvaheseintega hiigelsaal mahutab kuni 2200 osavõtjat. Hotellis on 575 kahekohalist tuba, üpris suurejooneline veekeskus "Tropicana", tax-free kauplus ja mitmeid restorane ja baare. Aktiivse eluviisiga külastajatele on mõeldud tenniseväljakud, ratsutamisklubi ja loomulikult kõige erinevamad veespordi harrastamise võimalused. Lisaks hotellidele leiab puhkaja populaarses Mikolajki suvituspiirkonnas ka odavama öömaja agroturismiga tegelevates taludes, kämpingutes või telkimisplatsidel.

Poolas pööratakse suurt tähelepanu eheda looduse säilitamisele ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitsmisele. Külastatud vojevoodkonnas on üle 100 reservaadi ja 7 loodusparki. Neist suurim ja vanim on Masuuria Looduspark, mille piires asub üle 60 järve, sealhulgas ka Poola suurim, 109,7 km2 pindalaga Sniardwy järv. Pargi lääneosast saab alguse ürglooduses voolav Krutynia jõgi, mida mööda kulgeb kogu Euroopas tuntud ja hinnatud kanuumatkarada. Raja kogupikkus on 106 km, teekond viib läbi 10 järve ja selle täielik läbimine võtab aega vähemalt nädala. Ka meil õnnestus kiirevoolulisel jõel põgus lodjasõit teha ja nautida varahommikust loodust.

Poolas tuleb tihti imestada selle üle, et "iidne ja vanaaegne" on tegelikult hästi ehitatud uus. Sellesse rubriiki kuulub ka meie järgmine vaatamisväärsus Masuuria Eeden. Maalilise järve kaldale on rajatud kivitaieste ja rahvalike puukujudega teemapark ning ehitis, mida võib tõeliseks nõiamajaks pidada. Sisenemisel osutub see väikeseks hotelliks, mille toakeste sisustuses leiab sõbralikus koosluses töötlemata puidu ja kaasaegsed kahhelplaadid. Edasi läks põnevaks. Loomanahkades ja odaga varustatud pealik juhatas meid pimedasse keldrisse, kus kitsad kivist käigud viivad salapärastesse võlvitud kambritesse ja saalidesse (NB! Kõik on tuliuus, paar aastat tagasi tänapäevaste materjalidega ehitatud). Retk lõpeb suures konverentsitehnikaga varustatud nõupidamisruumis, mille laval kohalikud etendavad asjakohast legendi. Selle tähendus jäi keelebarjääri tõttu lõpuni mõistmata, igal juhul oli selge, et noorte naisterahvaste käsi seal hästi ei käinud!

Pärast rikkalikku ja ülimaitsvat lõunasööki järveäärses rahvuslikus restoranis "Czarny Labedz" tegime väikese mootorlaevaga tiiru imekaunitel suurtel järvedel, reisisihiks oli tihedalt kormoranidega asustatud saar. Järved on omavahel kanalitega ühendatud, ühe sellise läbimisel võetakse ette kanalit ületava madala silla kõrvaldamise operatsioon. Laeva läbilaskmiseks sillavalvur lihtsalt avab silla ühest otsast ja krutib selle kanaliga paralleelseks. Võib kujutleda, et suvisel tiheda veeliiklusega ajal on neil meestel käed tööd täis. Meie bussijuht jutustas, et iga poola pere suve loomulik osa on vähemalt nädalane järvepuhkus, milleks on mitmeid erinevaid mooduseid. Kel rahakott lubab, võib üürida jahi koos kapteniga ning seilata, kuhu süda ihaldab, vastavat juhilitsentsi omavad isikud võivad omapäi kaatri või purjekaga järvedele seiklema minna ning kõige lihtsam viis on kasutada liinilaevu, nende graafik on suviselt tihe. Järvede ääres on palju randumiskohti ning ööbimispaiku, ka söögikohti leidub igast hinnaklassist.

Hitleri punkrite varemed on turistide seas populaarseks vaatamisväärsuseks.

Samas järvede piirkonnas paikneb eriline ajaloomälestis. Ketrzyni linnast 8 km idapoole, Gierlozi metsades, peituvad II Maailmasõja aegsed Hitleri ja tema kaasvõitlejate punkrite varemed, siin asus füüreri peakorter "Hundikoobas", mida ta kasutas 24. juunist 1941. aastal kuni 1944. aasta novembri lõpuni. 80-st punkrist koosnev rajatis asus suurel maa-alal ning oli väga hoolikalt kaitstud ja maskeeritud, kõike kattis võrk, millel vahetati lehestikku vastavalt aastaaegadele, punkreid ümbritses miiniväljade vöö ning õhutõrjepatareid. Hitlerlased õhkisid kogu süsteemi saksa vägede taganedes 1945. aasta jaanuari lõpus. Säilinud varemete mõõtmed on muljetavaldavad, seinte paksus oli kuni 6 meetrit ja lagede paksus koguni 8 meetrit, need valmistati erilisest raudbetoonist, mille kaal on tavalisest veelgi raskem. Hämaras metsas märgib mälestustahvel kohta, kus 20. juulil 1944 kolonel Claus von Stauffenberg tegi Hitlerile ebaõnnestunud atentaadikatse. Huvilistel tasub kogu kompleksiga tutvumiseks rohkem aega varuda, meid juhendanud giidil oleks veel palju põnevat olnud pajatada, kuid aeg oli piiratud. Tiheda ajakava tõttu jäi ära ka plaanitud külastus Põhja-Poola kauneimasse barokk-kirikusse Swieta Lipkas, mis on kujunenud palverändurite sihtkohaks. Kirik on kuulus unikaalsete orelikontsertide poolest. Katoliiklikus Poolas võetakse religiooni tõsiselt, millest annab märku pühapäeva varahommikul missale suunduvate inimeste hulk, ristmikel ja maanteede ääres näeb sageli värskete lilledega kaunistatud madonnakujusid, silma hakkas mitmeid modernse arhitektuuriga kirikuid.

Pika päeva õhtul seadsime end ööbima taas otse kõrgel järvekaldal paiknevas hotellis Anders, mis asub Olsztynist 30 km kaugusel Stare Jablonkis. Hommikul tutvustas hotelli perenaine oma valdusi - vanaaegses stiilis ehitatud peahoone vastavalt sisustatud tubadega, kaasaegne hotellikorpus konverentsisaali, tervisekeskuse ja saunaga, köetavad üheperemajakesed, suvehooajal kasutatavad majakesed, vaba aja sisustamiseks palliplatsid ja välikaminaga puhkenurgad, all järve ääres supluskoht ning paadilaenutus, läheduses asub golfirada. Hotell pakub ka võimalust jalgrattaga ümbrust avastama minna. Kogu uhkuse krooniks on aga terrassilt avanev kaunis järvevaade ja loodus. Mõne kilomeetri kaugusel on välja ehitatud hoopis teises laadis majutuskompleks, looduslähedaselt rajatud palkmajad on kõigi mugavustega ja aastaringselt kasutatavad. Kuigi õige turismihooaeg polnud veel alanud, oli mõlemas kohas hämmastavalt palju külastajaid. Lõunasööki pakuti samale hotellile kuuluvas rahvusrestoranis Karczma Warminska, mille hooned ja sisseseade meenutavad väikest vabaõhumuuseumi, suures siseõues on ruumi tantsu löömiseks või soovi korral ka eriti pika laua taga istumiseks. Meile serveeriti saksakambris umbes ruutmeetri suuruselt puuliualt poola köögi hõrgutisi ja kannust kohalikku veini.

Kui vaja sõidavad Poola laevad ka mööda maad.

Reisi viimaseks suureks atraktsiooniks oli paaritunnine reis mööda Ostróda - Elblagi kanalit, mis kujutab endast unikaalset Lääne-Masuuria järvi ja Balti merd ühendavat veeteed. Rajatise projekteeris juba 1825. aastal hollandi insener Jakob Georg Steenke, kuid valmis sai kanal alles 1852. aastal. Originaalne tehniline lähenemine on tingitud umbes 100 meetrisest veetasemete erinevusest, mis on lahendatud lüüside ja üleveoteede süsteemi abil, mille mehhanismid töötavad vee jõul. Kanalit kasutati palkide parvetamiseks ning kaubaveoks, mis hiljem kaotas majandusliku tähtsuse ja alates 1927. aastast kurseerisid kanalil juba lõbusõidulaevad. Kanal ise oli üllatavalt kitsas ja vastutulevast laevast mööduti kuival maal, kus laevu tiriti trossidega piki maha pandud relsse. Kanal meenutas ühe rööpmepaariga raudteed, kus teineteisest pääseb mööda vaid vahejaamas. Lustakad laevnikud hüppasid vahepeal kaldale ja noppisid daamidele sirelikobaraid, kahju vaid, et valdavaks võõrkeeleks on Poolas saksa keel, meie aga üritasime nendega suhelda segamini inglise ja vene keeles. Sama probleem kerkis ka mõnedes hotellides ja söögikohtades, raske oli end inglise keeles arusaadavaks teha. Eriti menukas on Põhja-Poola saksa turistide seas. Sel on mitmeid põhjuseid, ajaloo keerdkäikudes on see ala olnud sakslaste poolt asustatud, endine Preisimaa jagati alles peale II Maailmasõda Poola ja NSVL-i vahel, paljudele tänastele välisturistidele on see esivanemate maa. Vähem oluline pole ka puhkusereisi äärmiselt soodne hinna ja kvaliteedi suhe.

Õhtul külastasime veel mereäärset Elblagi linna ja järgmisel varahommikul tuli asuda koduteele. Kuigi vahemaad Poolas tunduvad eestlase jaoks pikad, on maanteed heas korras ja ka lennureis Varssavist Tallinnasse ei võta aega rohkem kui poolteist tundi. Poola ja Eesti vahelise turismi hoogustumisele aitab kindlasti kaasa mai keskel Varssavis aset leidnud kahe maa kõrgete turismiametnike kohtumine, mille käigus lepiti kokku vastastikuses turismialases toetuses ning arutati suhtlemist hõlbustava meretranspordi ja raudteeühenduse loomist riikide vahel. Mõlemad pooled avaldasid lootust, et peatselt allkirjastatakse riikidevaheline turismialane koostööleping.

Tekst:
KRISTA JÜRISOO