Mis meelitab turiste kõige rohkem Rooma? Kas ajalugu, kuulsad muuseumid ja kunstikogud või hoopis suurepärased restoranid romantilistel väljakutel, luksuslik shoping ja ööelu? Loomulikult tahaks kõike põhjalikult nautida. Paraku on aga paari päevaga võimatu tutvuda kõigi Rooma vaatamisväärsustega. Parimad kunstiteosed on enamasti peidus muuseumides, aga kui aega vähe, võib piirduda ka lihtsalt linnas jalutamisega, sest Rooma on justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele.

Ilma korraliku infota on Roomas jalutamine selge rumalus, nii et kõigepealt läksime Turismiinfosse Via Parigi 5, kus kohtusime suurepärase inglise keelt rääkiva giidiga, kes suutis meile paari tunniga uskumatult palju näidata. Nii ajaloolises linnas nagu Rooma, on hea giid parim kaaslane. Ta viib teid nurgatagusesse kirikusse Caravaggio maale vaatama, vürtspoepoe keldrisse antiikset mosaiiki imetlema, juhib tähelepanu märkamatutele detailidele, soovitab häid odavaid restorane ja annab kõikvõimalikku kasulikku nõu, juhul kui te muidugi küsida taipate.

Kõige vapustavama mulje jättis Pantheon, ainus peaaegu originaalsena säilunud ehihitis Rooma impeeriumi ajast. Kuigi kõik templid kui paganliku usu sümbolid, kuulusid Roomas paavstide nõudmisel hävitamisele, otsustati kaunis Pantheon siiski ristiusu kirikuks ümber kujundada. Projekt telliti Michelangelo’lt, kes õnneks piirdus vaid väikeste lisanditega. Tõeline arhitektuuriime on maailma suurimaid, 43,3 meetrise diameetriga keskelt avatud kuppel. See avaus on ainus valgusallikas, nii et päeva kulgedes kuldavad päikesekiired hämaras ruumis üha uusi imekauneid marmorseinu ja uhkeid sambaid. Põrandal on näha trenaaþ, mille abil vihmavett ära juhitakse

Ka Rooma kõige suurem saun, Terme di Diocleziano, ehitati ümber kloostriks Michelangelo projekti järgi. Ehituse põhiplaan, kõik sambad ja kupli kaunistused on pärit impeeriumi ajast, nii et tänapäeval on Püha Angeli Basiilika suurepärane näide nii vanade roomlaste kui ka Michelangelo arhitektuurilisest geniaalsusest. Rooma on aga kireva ajalooga. Ukse kõrval ripub pisike tahvel tekstiga:”Mission Imperiale Anno 1935”, sest just siin sai kirikult õnnistuse Aafrika sõjakäik.

Renaissance ja antiik sulavad ühte ka iidse Rooma südames Kapitooliumi mäel. Kogu Piazza del Campidoglio on jällegi kujundanud Michelangelo. Väljaku keskel seisab aga Marcus Aureliuse ratsamonument (paraku koopia, originaal on kõrval asetsevas muuseumis), mis pääses metalliks ümbersulatamisest, kuna paavstid arvasid, et tegu on esimese kristliku imperaatori Constantine’ga. Kapitooliumi mäelt avaneb ka suurepärane vaade iidse Rooma varemetele, foorumile, triumfikaartele ja Colosseumile. Kui tahate kõigega lähemalt tutvuda, peate pileti ostma, aga päris hea ülevaate saab ka mööda Via dei Fori Imperiali’t Colosseumi poole jalutades. Kõige müstilisemalt mõjuvad varemed öö saabudes, kui uhked marmorsambad on kenasti valgustatud, samas seletab silm aga ka veel hämarusse kaduva piirjooni.

Pantheon.

Külluslik barokk

Kõige rohkem iseloomustab Rooma kesklinna baroki lopsakas küllus. Romantilised purskkaevudega väljakud, uhked paleed ja kirikud on enamasti pärit 17ndast sajandist Rooma baroki suurkujud on kaks väga vastandliku stiiliga rivaalitsevat kunstnikku-arhitekti Bernini ja Borromini. Bernini teatraalselt rikkalikku stiili iseloomustab kõige paremini Santa Maria della Vittoria kirik Via del Qirinale’l, kus asub ka tema parim skulptuur Püha Theresa Ekstaas, mille sensuaalsus kirikutegelasi sügavalt solvas, Marqis de Sade’i aga vaimustas. Vaid paar maja edasi Sant’Andrea al Qirinale kirikus valitseb aga hoopis teistsugune atmosfäär – valge, selge ja lihtne. Borrominit huvitas kõige rohkem ruumi geomeetria harmoonia, mis barokstiilis kaunis haruldane. Kuulsate meistriteoste nimekirja võiks lõputult jätkata ja ainuüksi Vatikanist terve lehekülje kirjutada, aga Vatikan on juba omaette riik ja Rooma pole vaid suur vabaõhumuuseum, vaid elust pulbitsev linn.

Rooma on kaunite purskaevude linn.

Rooma restoranides võib maitsta kogu Itaalia kokakunsti paremiku

Parim shoping on Piazza Spagna ümbruses. Kitsukestel tänavatel on reas kõik itaalia tippdisainerite poed ja šikid baarid, kus trendikad noored kohtuda armastavad. Kunagi oli kogu kvartal kunstnike ja boheemlaste lemmik. Kõige rohkem on galeriisid, antiigipoode ja kunstnike ateljeesid Via Margutta’l, kus omal ajal elas Fellini. Hispaania väljakul asuvad ka kuulsad trepid, mille astmetel iga endast lugupidav turist istuda armastab. Kes viitsib üles ronida võib külastada kuulsa kunstikoguga Villa Borghest, kaunist parki ja luksushotelli Eden.

Rooma või õigemini kogu maailma kõige kuulsam barokne purskkaev Trevi väljakul on eriti kaunis õhtul, spetsiaalselt valgustatuna. Kitsukestel tänavatel kahel pool Trevi purskkaevu on igas majas restoran. Hinnad on enamasti soodsad, aga toiduvalik üpris kesine, tüüpiline turistimenüü.

Vabaõhuterrassid on vallutanud ka pea kogu Piazza Navona. Keset väljakut on Bernini kuulus Nelja Jõe purskkaev ja üks Rooma 13nest egiptuse obeliskist. Piazza Navona all on peidus vana rooma staadion, mille kuju väljak täpselt järgib.

Campi doglio.

Rooma klassikalist kööki ei peeta just Itaalia kõige nooblimaks, küll aga väga maitsvaks. Tavakodanikud polnud vanasti rikkad, nii et rahvaköögis domineerivad rupskid ja kohalikud juurviljad. Poeetilise nimega roas Cortella d’abbacchio con carciofi (Väikese lamba süda artišokkidega) on süda, kopsud, sisikond, jalad -ühesõnaga kõik see, mis rikaste toidulaualt üle jäi – ning hästi palju maitseaineid, äädikat ja soola. Ka kuivatatud soolane tursakala on väga populaarne tooraine. Minule isiklikult ei maitse kohe üldse, aga suvel on Roomas tõesti palav ja kui olete terve päeva higistanud, siis lisaannus soola on igati tervislik. Head restoranid traditsioonilise köögi nautimiseks on Paris ja Da Armanto. Loomulikult ei koosne restoranide menüüd vaid nii eksootilistest roogadest, esindatud on kogu Itaalia kokakunsti paremik. Päris kindlasti tasub Roomas nautida kõikvõimalikke mereande. Heades restoranides on tavaliselt menüüs kirjas, kas kala on värske või külmutatud. Ka lihtne pasta tomatisoustiga maitseb suurepäraselt ja lõhnab justkui maasikad, sest enamasti kasutatakse kresstomateid.

Vatikani muuseumis.

Veel mõned kasulikud pisiasjad

Mõistlik on kontrollida kõiki arveid ja tagasisaadud raha. Uskumatu, aga alati leidsime mõne vea, nii et päeva lõpuks olime pea 20 eurot kokku hoidnud. Turistide pügamine on rahvusvaheline spordiala, mida roomlased on juba liiri suure vahetuskursi ajal usinalt harjutanud.

Peaaegu igale poole saab autoga. Isegi kitsukestel tänavatel restoranide ja purskaevude vahel võib leida vaba takso. Üldiselt saab Rooma kesklinnas ka jalgsi hakkama ja nii näeb kindlasti kõige rohkem, aga palaval pärastlõunal on mõnusalt jahe takso justkui issanda õnnistus, mis teid tulikuumast põrgust päästab. Hinnad on suurlinna kohta üpris soodsad. Kesklinnas saab enamasti 7 Euroga hakkama.

Kuigi itaallased ei ole just eriti suured keeleoskajad, saab Roomas inglise keelega igal pool hakkama. Ka restoranide menüüd on kahes keeles ja turismiinfos on korralikud ingliskeelsed brošüürid.

Roomas on võimalik päev läbi pastat ja pitsat süüa, aga korralikud restoranid pakuvad lõunat alates ühest ja õhtusööki kaheksast. Roomlased ise armastavad süüa alles kella kümne paiku. Poed on enamasti avatud kella seitsmeni ja väikestes kauplustes võib lõunavaheaeg kesta kella neljani.

Lisainfo:

Rooma Turism Azienda di Promozione Turistica, e-mail info@aptroma.com,

www.romaturismo.it

Tekst ja fotod:

Anna Leskin & Stefan De Muynck

© Global Media & Publishers 2003