|
Malta - riik või muuseum
Ilmunud Reisimaailmas 5-2000
Malta koosneb kolmest asustatud väikesaarest ning mõnest veelgi pisemast asustamata saarest. Riigi pindala on natuke suurem kui Muhu, Vormsi ja Ruhnu saar kokku.
Kuid selle väikese riigi territooriumil on paarkümmend linna, umbes 350 kirikut, tohutu hulk kindluseid, losse ja muid ajaloolisi mälestusmärke. Riigis elab 380000 inimest, kellel on kokku ligi 200000 autot. Hotelle ja restorane on paarisaja ringis ja neile tuleb pidevalt lisa. Baare ja kohvikuid on lausa lugematu hulk. Maltalased räägivad peaaegu puhast araabia keelt, kuid 90% neist on roomakatoliku usku. Malta on ka ainuke araabia keelt rääkiv maa, mille kirjakeeles kasutatakse ladina tähestikku; kus on ehitisi, mis vanemad kui Egiptuse püramiidid. Malta eksisteerib iseseisva vabariigina napilt üle veerandsajandi aasta - riigi territooriumilt lahkus viimane okupatsioonisõdur 1979 a. Lähim riik on 93 km kaugusel.
Malta on Vahemere pärl!
Maltale sõites mõtlesin: paar-kolm päeva on küllaldane aeg selle saareriigiga tutvumiseks ja et nädalapikkuse reisi sisse saan planeerida ka Sitsiilia külastamise. Kuid võta näpust, isegi kaks nädalat oleks jäänud väheseks, et enam-vähem korralikult näha kõike seda, mida Malta pakub.
Esimesel päeval oli kavas tutvumine riigi pealinna Vallettaga. Sinna sõites jätsime mitu linnakest seljataha ja mitte ei saanud aru, millal üks linn lõpeb ja teine algab. Valletta kui täielikult säilinud keskaegne linn oma heas korras olevate katedraalide, kirikute, kindluste ja lossidega on Euroopa muinsuskaitse all. Nime on linn saanud Johhannese ristirüütlite Malta Ordu Suurmeistrilt prantslaselt Jean Parisot de la Vallettalt, kes pani linna nurgakivi paika 1565. a. Suurmeistri lossis on praegu parlamendi ja presidendi tööruumid. Presidendi loss ise on mujal.
Vallettas asub ka Euroopa kõige vanem pidevalt tegutsev teatrimaja Manoel Theater, mis valmis 1731.a. Vallettas asuv Püha Johhannese Katedraal (st. John`s Co-Chatedral) on üks ilusamaid ja suuremaid, mida olen näinud. Aga nähtud on neid palju. Arheoloogia muuseumis tutvusin saare arheoloogilise ajalooga kuni Rooma ajani. Hotell La Vallette Resort, kus elasin, asub Sliema äärelinnas Pacevilles. Sliema on Malta suurim ja kõige moodsam linn. Suur osa Malta hotelle asub just selles linnas ja neid ehitatakse pidevalt juurde. Sliema äärelinna Paceville peamiseks huviobjektiks on Malta ainuke rahvusvahelist klassi omav kasiino, kuhu sissepääs härradele lipsu ja pintsakuga ja daamidele õhtukleidis. Et minul ei olnud ülikonda ega õhtukleidis daami käevangus, siis piirdusin ainult üle ukse kiikamisega. Samuti puudus mul ka selline pisiasi nagu pungis rahakott. Kasiino asub Malta markiisi Emmanuel Scicluna`le 1800. aasta lõpus ehitatud suvemajas. Esimese maailmasõja aastail asus seal haigla. Sümboolne. Osa kasiino sissetulekust läheb praegu tagasi Malta tervishoiusüsteemi.
Äärelinnas asub Malta kuulsaim rahvusvahelist klassi omav kabaree Eden Dalladium Night Club ja paremad discosaalid. Linnaosa tundub koosnevat lisaks eeltoodule ainult hotellidest, baaridest, restoranidest, kohvikutest. Paras paik raha kulutamiseks. Reede ja laupäeva õhtul paistis, nagu oleks kogu Malta noorus sinna saabunud. Kuid ma ei näinud ühtegi "pilves" inimest. Narkomaania ei ole Maltal probleem. Samuti ei ole seal kerjuseid ja prügikastikolle. Sliema Sliemaks, kuid minu jaoks tegi Malta huvitavaks riigi ülejäänud osa, mis on nagu üks suur muuseum. Esimesed asukad tulid Maltale Sitsiiliast umbes 7000 aastat tagasi. Alates 800 a. ema. kuni 1974 maj. oli saar võõrvallutajate valduses (foiniiklased, kartaagolased, roomlased, kreeklased, araablased, hispaanlased, prantslased, inglased).
Esimeste asukate ja vallutajate segunemise tagajärjel on tekkinud malta rahvus. Araablased andsid kõnekeele. Rüütlite ajal on ehitatud suurem osa Malta ehitisi. Inglased andsid hea inglise keele valdamise. Kuna praegu koolides suur osa õppeaineid on inglise keeles, siis kõik maltalased on praktiliselt kakskeelsed.
Maltal oldud nädala sisse mahtus ka Cozo saare külastamine. 20 minutit praamiga sõitu ja olingi kohal. Saar ise on väikene, 7x14 km, kuid päev jäi napiks, et seal kõikjal olla. Elanikke on saarel umbes 25000, mis võrreldes kogu riigi rahvastikuga on justkui hõredavõitu. Saarel tegeldakse põhiliselt kalanduse ja põllumajandusega. Kogu Malta saab oma toiduained peamiselt sellelt saarelt. Saare keskuseks on Victoria, linnale on nimi antud Inglismaa kuninganna auks, kuid saarlased ise kutsuvad linna araabiapäraselt - Rabat. Saarel oldud päevast kulus suurem osa Victoria vanalinnas olevas IL- Castel Citadel`iga tutvumiseks. Saare peamiseks vaatamisväärsuseks on Ggandia (Dzigania) templid, õigemini templi varemed. Need on 600 aastat vanemad kui Egiptuse kõige vanemad püramiidid! Saare külastamise ametliku programmi üks osa oli Kalypsoni koopasse ronimine, kus legendi järgi oli Odysseus nümf Kalypsoni vang.
Eriti põnev oli Mdina külastamine. Mdina on endine Malta pealinn (kuni rüütlite saabumiseni) ja iga Maltasse saabunud turisti aukohuseks on selle linna külastamine.
Linn on väikene, umbes 500 m pikk ja 300 m lai ja sinna pääseb üle vallikraavi kahe silla kaudu. Autosid ei ole ja autodel ei olegi seal midagi teha, sest tänavad on nii kitsad. Mdina peamiseks vaatamisväärsuseks on katedraal. See asub kohal, kus oli Malta esimese piiskopi Publiukse maja. Minule isiklikult oli suureks elamuseks katedraali muuseumi teine korrus, mis oli maiuspala kujutava kunsti austajatele. Seal võib näha Düreri puulõikeid, Rembrandti, Van Dycki, Goya ja teiste suurmeistrite töid. Mulle pakkusid erilist huvi üheteistkümnendast sajandist pärinevad käsitsi kirjutatud kirikuraamatud. Milline filigraanne ja aeganõudev töö! Pealegi - osa raamatute leheküljed olid formaat A2 suuruses!!!
Ajapuudusel jäi vaatamata linnas asuv Malta vanim aadlimaja Casa Inguanez seestpoolt. See oleks andnud täieliku ülevaate keskaja aadliku olmest. Vaatamata jäi ka Palazzo Falso ehk Norman House. Katedraalimuuseum võttis lõviosa ajast ja Maltal suletakse muuseumid ja näitused väga varakult. Kuid elamust pakkus ka lihtsalt linnakese kitsastel tänavatel jalutamine. Oli tunne, nagu oleks teinud ajahüppe minevikku. Vaheldust pakkus samal päeval tehtud külaskäik Meridiaana veinikeldrisse, mis lõppes kuulsate malta veinide degusteerimisega.
Malta presidendil on kaks residentsi (lossi). Üks pealinnas ja teine pealinna lähedal asuvas Attandi külas, kus lossi naabruses on Malta üks vaatamisväärsusi - San Antonini park, täis troopilisi puid, lilli ning tiike luikedega ja partidega. Millegipärast ei kuulu pargi külastamine niiöelda ametliku reisiprogrammi hulka, ilmselt seepärast oli seal väga vähe inimesi. Hästi mõnus oli olla üksinda pargis tiigi ääres, vaadata valgete, kuid musta pea ja kaelaga luikede askeldusi.
Nädalase reisi naelaks oli eelviimane päev, mis algas sõiduga Weid-iz-zurrieg külla. Külake ise on imekaunis ja taevataat soosis meid, sest ilm oli vaikne ja see oli väga tähtis: ainult vaikse ilmaga viiakse soovijad mootorpaadiga kuulsate siniste koobasteni (BlueGrotto), kus merevesi on sinisest sinisem. Sellist värvidemängu ei osanud oodatagi. Merevesi oli erinevates toonides helesinisest kuni tumesiniseni. Kunagi ammu Kariibi merel sõites mõtlesin, et ilusamat merd enam olla ei saa… Aga see oli köömes võrreldes sellega, mida nüüd Maltal nägin.
Nähtu mõju veel silmis ja meeles, viis buss meid kalurikülla Marsaxlokki. See küla annab oma suuruse poolest silmad ette nii mõnelegi Eesti väikelinnale. Külas oli võimalus mitme tunni jooksul jälgida kalurite askeldusi. Põnev oli vaadata, mida pakkus kohalik turg ja eksootilist elamust pakkus jalutamine küla kitsastel tänavatel.
Reisi viimasel päeval tegin matka Mellieha linna, mille omapäraks on see, et linna lähistel on mõned rajanud oma kodu kaljuseintesse.
Maltal on rohelist vähe, seal ei ole ka jõgesid ega kõrgeid mägesid. Saare orud on aga maalilised, milledele annab lisa lahtede ja lahekeste võrratu ilu. Ning loomulikult meri. Malta ümbruses on Vahemere sinisem ja läbipaistvam osa. Kohati on nähtavus kuni 40 meetrit. See on teinud Malta meelispaigaks sukeldujatele.
Oleme uhked oma Tallinna vanalinna üle, aga palju meil seda keskaegset linnaosa ongi. Kes tahab näha tõelisi keskaegseid linnu ja kellel on reisipisik hinges- sõitke Maltale. Ainult hoiatan ette - kes on seal käinud, tahab tingimata tagasi minna.
Head reisi!
Rännumehest karikaturist EDUARD TÜÜR
| 
