logo esimene osa kolmapäev 08 mai 2024  
logo teine osa  
logo kolmas osa
Vanemad aastakäigud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
  Järgmine Reisimaailm ilmub juuni 2024
reisimaailma logo
tutvustus
tellimine
kontakt
viited
uudised
ajalooline Kreeka
 
Peterhof - purskaevude pealinn
Ilmunud Reisimaailmas 4-2000
Euroopast naasnud Peeter I otsustas 1714. aastal rajada Peterburi lähedale residentsi, mis oma luksuslikkusega maailma hämmastaks ja ka kuulsa Versaille varju jätaks. Säilunud paberid ja joonised annavad tunnistust, et tsaar ise pani paika nii ansambli üldplaani kui ka paljude ehituste ja purskkaevude kujunduse ning veevarustuse detailse lahenduse.

Juba residentsi rajamise kiirus hämmastas maailma - juba 1723. aastal toimus Peterhofi pidulik avamine - veel enam aga selle luksuslikkus ning grandioossus. Paari sajandi jooksul jätkunud mõisaansambli ja parkide täiustamine on muutnud Peeter I poolt rajatud residentsi Venemaa üheks kauneimaks pärliks.

Peterhofi keskus on Suur loss, mis asub kuueteistkümne meetri kõrguse terrassi serval, laiudes kolmesaja meetri ulatuses. Lossi eest algab mere poole laskuv Suur kaskaad, muinasjutt, mille peategelased on kullatud skulptuurid ja vesi. Kaskaadist algab purskkaevudega ääristatud kanal, mis suundub otsejoones merele, jagades 102 hektarilise all-pargi ida- ja lääneosaks, kus igal sammul üllatab jalutajat mõni purskkaev - praegu on Peterhofi ansamblis üle 150 purskkaevu ja kolm kaskaadi. Purskkaevude pealinna fantastilisi vaateid tulevad igal aastal imetlema sajad tuhanded turistid kogu maailmast. On päris ükskõik, kas tulla mere poolt lossi suunas või lossi poolt mere suunas, kas jalutada pargi all- või ülaosas, ida- või lääneosas - vaatepilt on kõikjal ühtmoodi hingematvalt kaunis.

Eestlased hooaega avamas

Peterhofi hooaegade avamine ja lõpetamine on vaatemäng, mida tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt. Ka Eestist - eesti keelt oli kohale tulnud rahvamurrus lausa igal sammul kuulda. Üllatav elamus oli seegi, et kui puhkpilliorkestrid piduliku tseremoonia avamarsi lahti lõid, osutus see meie armsaks vanade sõprade marsiks!

Avatseremoonia

Avatseremooniat kirjeldada pole õieti võimalik, pole ka vajalik, sest igale eestlasele on meie oma rahvapidudest tuttav see hingehaarav ja ülendav tunne. Juubeldust kutsus esile iga esinemine, iga etteaste, kuid rahvas lausa rõkatas, kui avasõnu tuli lausuma Peeter I isiklikult - ta oli tõepoolest kohal!

Suure kaskaadi purskkaevud pandi tööle väga efektselt: õhupallikobar purskkaevu kohalt lendu, kahuripaugud, ilutulestik, purskama hakkav vesi, siis marss puhkpilliorkestrilt, jälle ilutulestik ja õhupallikobara õhkutõus ning järjekordsest purskkaevust kerkis vesi joana taeva poole. Võimas!

Võimalus sellise mälestusfoto saamiseks oli ahvatlev.

Inimesed olid heatahtlikud

Rahvast oli kohale tulnud lausa meeletult palju. 102 hektarit on ikkagi väga suur maa-ala, kuid kui otse loomulikult ei olnud soodsaimates vaatluspaikades Suure kaskaadi juures juba hommikul, tunde enne algust, vaba paika, siis ega päris lahedalt ei saanud liikuda ka pargi kaugeimateski soppides. Rahvas oli pidulikult riides, õhupallitatud ja vallatute mütsikestega peas, kel võimalik, oli ka ordenid-medalid rinda pannud.

Rahva hulgas liikusid Peeter I aegsetes riietes inimesed, kes tahtis, võis ennast nendega koos pildistada. Seda võimalust kasutati usinalt. Rahvas oli heatahtlik, keegi ei pannud pahaks trügimist, kui oli vähegi võimalik, siis tõmbuti meeleldi koomamale, et ka juurdetulija vaatemängust osa saaks. See oli pidu kõigile.

Turvameeste hingesuurus

Hämmastas pikk järjekord värava taga - inimesi tuli ja tuli ja tuli, lõppematus reas. Enne avamist oli see loomulik, kuid piletiostu järjekord püsis muutumatult pikana ka tunde pärast piduliku tseremoonia lõppu. Liiga pikana ilmselt, et läbeda seda seista, sest piletiraha ei olnud eriti suur. Nii hakati lausa väravate vahetus läheduses üle aia ronima. Muide - sellise õudse mõtte peale, et piirata oma pühapaik okastraadi ja musta kilega, ei ole venelased õnneks tulnud. Meie laseme oma Lauluväljaku südamerahuga koonduslaagri sarnaseks maskeerida...

Jäin seda üleronimist vaatama - aed on kõrge, aga üle mindi üsna kergesti, daame tõsteti galantselt ühelt poolt aeda üles ja teiselt poolt jälle alla. Mõni aeg hiljem tulid siiski paar meest korda looma, ühel ka koer kaasas. Kuid kui eemalt roniski keegi üle aia, siis koera kallale ei ässitatud, turvamees vaid muigas. Lõpuks panid turvamehed äri käima, sest üleronimise massilisust arvestades ei olekski nad kõiki neid tõrjuda suutnud. Paari aiavarba painutamisega saadi pilu, millest sisenemise eest juba turvamees ise raha kasseeris. Äri on äri.

Suur kaskaad on nauditav igast küljest.

Peterhof on puhas

Pargis ringi jalutades ei märganudki plastpudeleid ja jäätisepabereid vedelemas, kuigi seda rahvamassi arvestades oleks pidanud muru asemel ammu prügimägi olema. Ja siis näen - ühe kuuse alt tõuseb piknikku pidamast noorte meeste seltskond. Uskumatu, aga nad korjasid ka pudelikorgid maast üles, suuremast prahist rääkimata. Kui sellest hiljem ühe kohaliku elanikuga rääkisin, ütles ta: me austame ja armastame seda kohta. Seesama kohalik oli tegelikult pudelikorjaja ning ta ütles veel, et kes oma pudelit ei vaja, paneb selle kenasti nähtavale kohale. Et keegi selle lihtsalt puruks viskaks, pole tema veel näinud. Pargis käisid kogu aeg ka ametlikud koristajad ringi, sest eks sellise rahvamassi hulgas leidub alati ka hoolimatuid.

Purskaev "Päike".

Purskkaevud

Kõiki purskkaevusid ei ole lootustki ühe päevaga üle vaadata, detailsemast uurimisest rääkimata. Kuid iga purskkaev on omaette maailm, terviklik elamus, mis koosneb veest, kujudest, detailidest. Üks muljetavaldavaim on purskkaev nimega "Püramiid". Kui mööda nõlvakut alla laskuda, paistab see juba kaugelt eemalt silma oma obeliskikujulise silueti ja veerohkuse (vett purskavad 505 vasktoru!) tõttu. Originaalne ja tehniliselt väga keeruline on purskkaev "Päike", mis asub keset tiiki ümbritsetuna väikestest vettpurskavatest kaladest ning mille keskmeks on peeneid veejugasid purskav keerlev ratas tulba otsas - meenutab tõepoolest päikesekiiri. Pargis on ka üllatuspurskkaevud, sest need olid tsaari ajal omamoodi kohustuslik element jalutajate meeleolu tõstmiseks.

Purskaev "Püramiid".

Suure kaskaadi keskne purskkaev on Simson, kes rebib lahti lõvi lõugu. See pole ainult purskkaev, vaid ka Venemaa võidu sümbol - Rootsi vapil on ju ka lõvi. Selleks, et saada võimsa veejoa (20 meetrit!) jaoks piisavalt vett, rajati nelja kilomeetri pikkune veejuhe. Kõiki purskkaeve ning kaskaade on sajandite vältel korduvalt täiendatud ja muudetud, Suure kaskaadi põhjalikum uuendamine lõppes 1995. aastal. Nüüd pakub Peterhof imetlemiseks täiuslikku maailma, mis koosneb veest ja kunstist.

ELME TOOMEPUU

 
   
 09-04-2024
Ilmus Reisimaailma 2024. aasta esimene number...
Loe lähemalt!
© 2001 www.ww.ee